Kõige sadedamini küsitud küsimused sukeldumise kohta ning nende vastused.

Kas Eestis on mõtet sukelduda?

Absoluutselt on! Eestis vettest võib väga palju põnevat leida. Mitte ainult ei ole meil võrratu Rummu karjäär, mis pakub palju erinevaid vaatamisväärsusi, millest jätkub paljudeks sukeldumiskäikudeks, vaid meie merest on võimalik leida ka väga suurel hulgal erinevaid vrakke (kauba- ja sõjalaevad, allveelaevad, purjekad jne), mis pakuvad väga palju erinevaid vaatamisväärsusi. Vrakke leidub üle terve Eesti, sealhulgas ka Tallinna lahest. Tõsi ta on, et nähtavus ei pruugi olla alati kõige parem, kuid ka meie Eesti vettes ei ole haruldane, et nähtavus on 20-30m.

Mis on proovisukeldumine?

Proovisukeldumine on professionaalide poolt läbiviidud kontrollitud sukeldumine, mille käigus on võimalik ilma eelteadmisteta saada teada, mida sukeldumine endast kujutab. Enne proovisukeldumist räägitakse tähtsaimatest aspektidest, mis on sukeldumise puhul olulised ning tutvustatakse täpsemalt, mida proovisukeldumise käigus kõike näha võib. Uuri proovisukeldumiste kohta siit.

Kas sukeldumine on ohtlik?

Sukeldumine üldiselt ei ole ohtlik, kui läbida vastav väljaõpe ja kursused ning püsida oma võimete piirides. See on sarnane nagu autosõiduga: kui istuda juhilubadeta ja autosõiduoskusteta autorooli ning minna tundmatusse kohta sõitma, siis ilmselt juhtub ka õnnetus. Kursuste raamides õpetatakse kõik hädavajalikud oskused ja teooria ning sellest kinni pidades, on sukeldumine ohutu ja väga lõbus tegevus. Inimesed käivad sukeldumas siiski sellepärast, et see on tore seltskonnategevus.

Kui sügavale on võimalik sukelduda?

Hobisukeldumise raames on võimalik, peale erinevaid kursuseid, sukelduda kuni 40 meetri sügavuseni. Sukeldumise algkursus võimaldab esialgu sukeldumist sügavustesse kuni 18 meetrit. Sügavuse piirid on paika pandud selliselt, et väljaõppe oleks põnev ja huvitav ning sukelduja saaks kogemusega areneda edasi. Kui 18 meetrine sügavus enam pinget ei tekita, on võimalik teha uus kursus ja minna järgmisele sügavustasemini.

Mis asjad on PADI, SSI, TDI?

PADI (Professional Association of Diving Instruktors) ja SSI (Scuba Schools International) on maailma kõige suuremad ja populaarsemad sukeldumisorganisatsioonide katuseorganisatsioonid. Nemad loovad (koos teiste organisatsioonidega) väljaõppe/kursuste, proovisukeldumiste ja kõige muu sukeldumisega seotud tegevuste jaoks standardid, õppematerjalid ja eksamid. TDI on samuti tuntud, kuid väiksem organisatsioon, kelle tegevused on väga sarnased PADI ja SSI’le. Põhimõtteliselt ei ole vahet, millise organisatsiooni litsenti teha – teooria, harjutused ja sügavused on samad. Eestis on kõige populaarsemad PADI sukeldumise sertifikaadid.

Mis sukeldumiskursuseid on vaja läbida, et saaks ise sukelduma minna?

Esimene tähelepanek selle küsimuse puhul on, et üksinda saab sukelduma minna ainult siis, kui selle jaoks on vastav Solo-Diver kursus läbitud. Kuid üldiselt ei ole hea tava üksinda sukelduma minna. Sukeldumine toetub nn Buddy-süsteemile, mille järgi sukeldutakse paarilisega, kes saab probleemi tekkimisel olla abiks.

Open Water Diver ehk avavee sukeldumise algkursus on esimene kursus, mida saab valida. Kursus ise on läbitav 3-4 päevaga ning võimaldab minna koos paarilisega 18m sügavusele.

Advanced Open Water Diver ehk edasijõudnute avavee kursust saab valida, kui tahta oma olemasolevaid oskusi arendada ja uusi oskusi juurde õppida. Selle käigus õpitakse sukelduma kuni 30m sügavusele ning kursus pakub võimalust ka muude sukeldumisvormidega tutvuda (nt vrakisukeldumine, öösukeldumine, navigeerimine jne).

Edasi on võimalik teha ka näiteks Rescue Diver ehk päästesukelduja kursus, mis õpetab veelgi paremini ära tundma ja ennetama potentsiaalselt riskifaktoreid ning õpetab, kuidas hätta sattunud sukeldujat päästa.

Kes soovib, saab lisaks teha ka erinevaid Speciality kursuseid nagu näiteks Deep Diver ehk sügav sukelduja kursus, mis õpetab turvaliselt sukelduma hobisukeldumise piirideni, milleks on 40 meetrit. Populaarne on ka kuivülikonna väljaõpe, mis õpetab ohutult kasutama kuivülikonda ja arvestama kuivülikonna eripäradega.

Kellele sellest veel ei piisa, saab edasi teha esimese sammu professionaalse sukelduja karjääri suunas ning osaleda Divemasteri kursusel, kust on võimalik edasi minna ka instruktori kursustele. Divemaster on esimene sukedumise tase, mis võimaldab sukeldumisärisse suunduda ning töötada näiteks veealuse giidina, vastutades ka teiste sertifitseeritud sukeldujate eest.

Uuri kursuste kohta lähemalt siit.