Vesi soe-kodus ei istuta!

Kuigi mul eelmiseks nädalavahetuseks just erilisi plaane polnud, kukkus välja nii, nagu alati…sukeldusin mõlemal päeval.  Laupäeval võtsin suuna taas kord Mohni alla. Koos paarilisega otsustasime teha ühe kupsu Mohni vanas sadamaaugus ja teise Rasma peal. Sadamaaugus midagi huvitavat polnud ja sestap võtsime üsna kiiresti suuna Rasmale. Vesi oli üllatavalt kõrge ja katlad olid vaevu näha. Panime paadi kinni ja läksime alla. Vesi nii nagu hetkel ka mujal meres 17 plusskraadi ja nähtavus üllatavalt hea, kuskil 5-6 meetri ümber. Põhieesmärk oli mul muidugi piltide tegemine ja see õnnestus täitsa hästi. Tegime vrakile ikka korraliku tiiru peale ja leidsime nii mõndagi huvitavat, mida pildi peale võtta.

no images were found

Järgmisel päeval sõitsin taas kord samasse kanti ehk siis Käsmu, et veel kord üle vaadata Fomalhauti vrakk. Ilm oli seline harju keskmine ja mitte kedagi ei üllatanud see, et meil kulus jupp aega, et vrakk üles leida. Poid me päris peale ei saanudki,aga piisavalt lähedale. Paadis oli peale meie ka muud seltskonda, nende hulgas Aarne, kes tuli eesmärgiga vrakk üles joonistada. Minu paariliseks oli Ly, kes Eestis nii sügaval varem käinud polnud. Marin oli paaris Märdiga. Alla jõudes selgus, et nähtavus on väga halb. Optimistlikult arvates kuskil meeter. Enne meid läinud seltskond oli põhja täitsa üles peksnud ja paar esimest meetrit ei olnud midagi näha. Siis aga märkasin palki ja teadsin, et laev ei saa kaugel olla. Ja ei olnudki…mõne meetri pärast sattus valgusvihku aina rohkem palgirisu ja siis nägime ka juba laeva külge. Põhjas tundus ehk nähatvus isegi veidi parem kui laeva enda peal, kus tõesti mitte midagi näha polnud ja minu lootus sellest laevast pilti teha luhtus täiega. Siiski ujusime laeva 3 otsa, et ära näha kõik huvipakkuv. Ja seda polnudki nii vähe. Ilusa ürituse lõpetasime väikse einega Võsul.